Ilmsi ja unes Jeruusalemma poole

Üksteist aastat tagasi «Palverännuga» alguse saanud, kolm aastat hiljem «Kindla linnaga» jätkunud ning tänavu ilmunud «Müürideta aiaga» kaugeltki mitte lõppenud Tiit Aleksejevi sarja ehk lugu esimesest ristisõjast võib ilma kahtluseta pidada Eesti ajalooromaanide koorekihti kuuluvaks. Loe lähemalt Postimehest.

Kui mõõk on sõnast tugevam

Tiit Aleksejevi kolmas romaan Esimesest ristisõjast

Tiit Aleksejevi raamatut „Müürideta aed. Lugu Esimesest ristisõjast“ võib lugeda ka ilma eelteadmisteta ristisõdadest. Siiski, eesti kirjandusest meenuvad esmajoones Karl Ristikivi ajalooainelised teosed, millest mitme sündmustik kandub samuti ristisõdade ajajärku, Arvo Valtoni romaan Tšingis-khaanist, Leo Metsari Julianuse-tsükkel, midagi leidub ka Indrek Harglalt. Loe lähemalt Eesti Ekspressist.

Kirjanduse saladus ja mineviku selgus. Intervjuu Tiit Aleksejeviga

Toomas Haugi intervjuu ilmus aprilli Loomingus. Avaldame täismahus. Tiit Aleksejev valiti eelmisel nädalal tagasi kirjanike liidu esimeheks. Intervjuu käsitleb eelkõige tema värsket kolmandat osa ajaloolisest triloogiast “Müürideta aed”. Loe lähemalt.

Plekktrumm. Tiit Aleksejev: kirjandus tagab keele elujõu

Galerii. Tiit Aleksejev esitles uut romaani “Müürideta aed”

Linda Kaljundi: Aleksejevi “Müürideta aed” on eksistentsialistlik seisundiromaan

#36 Tiit Aleksejev ja Andreas Veispak, “Stalinism kui tsivilisatsioon”

#36 Tiit Aleksejev ja Andreas Veispak, “Stalinism kui tsivilisatsioon”

1936. aastal laulsid uuele põhiseadusele pühendatud pidulikule koosolekule saabunud Magnitogorski metallurgiakombinaadi bossid ja nende kutsutud külalised ür…

Draamateatris esietendub Tiit Aleksejevi näidend “Sentimentaalne valss”