Valge kuningriik (Varrak 2006)

 

“Valge kuningriik” viib lugeja tänapäeva Pariisi ning 1980. aastate Afganistani sõjatandrile. Selle tegelasteks on sõdurid ja saatkonnatöötajad, kes tegelevad kahepoolsete suhete arendamisega igasugusel tasandil.

Samas ei ole tegu ainuüksi põnevusromaaniga. See on lugu sündmustest, mis saavad alguse kahe Pariisi lähetatud diplomaadi kohtumisest ja mille lõpplahendus on määratud viieteistkümne aasta eest toimunud sõjast. Samuti on loos oma osa 18. sajandi traktaadil nimega “Valge kuningriik”.Tutvu e-raamatuga Varraku kodulehel.

 

Palveränd (Varrak 2008)

 

“Palveränd” on ajaloolise triloogia esimene osa, mis põhineb neljal Esimese ristisõja (1096 -1099) kroonikal, mille autorid kirjeldatud sündmustes ka vahetult osalesid. Raamatu peategelaseks on noor relvakandja, kes suundub koos Toulouse’i krahvi väega Palestiinat moslemite käest vabastama. Teda ootavad ees katsumused, mille käigus selgub, et ristiretkel on mitu mõõdet ja et uskmatute võitmiseks tuleb esmalt võita iseennast.

Peategelane näeb linnu, mille sarnaseid läänemaailmas ei leidu, samuti tuleb temal ja ta relvavendadel vastamisi seista täiesti uut tüüpi sõjapidamisega. Lisaks tuleb tal osaleda normannide ja basileus Alexios I vahelises võimuvõitluses, kus ei kehti ükski reegel ja kus kõik figuurid käivad kõikidel väljadel. Tutvu raamatuga lähemalt kirjastuse Varrak kodulehel.

 

Kindel linn (Varrak 2011)

 

Tiit Aleksejevi triloogia teine osa “Kindel linn” jätkub täpselt sealt, kus esimene, “Palveränd” pooleli jäi. Kuid Antiookias sissepiiratud ristisõdijatest kirjutab autor hoopis teises, sugestiivsemas ja müstilisemas võtmes kui ta jutustas ristiretke alguse lugu. Raamatut tutvustab Peeter Helme, kuula siit.

Kuula katkendit teosest.

 

 

 

Müürideta aed (Varrak 2019)

 

“Müürideta aed” on kolmas osa Esimese ristisõja ainelisest romaanisarjast.

Süüria, 1098.
Pärast otsustavat lahingut, kus ristisõdijatel õnnestus uskmatute käest vabastatud Antiookia all purustada moslemite abivägi, on peategelane, üks selle lahingu kangelastest, kuulutatud lindpriiks ja tema armastatu on normannide käes pantvangis. Ta alustab teekonda, et jõuda oma armsamani, ühendada lõhenenud lihtrahvaarmee ja viia see Jeruusalemma alla. See on teekond läbi pimeduse.

Tutvu raamatuga Varraku kodulehel.

 

 

 

NOVELLID

Tartu rahu

[…] Ma seisin „Balti Ekspressi” vahekäigus ning tegin suitsu ja iga sigaretiga nihkus linn, kuhu ma sõitsin, vääramatult lähemale. Ma jälgisin, kuidas päikesest pleekinud turbaväljad klaasi taga mööda libisevad, ja mõtlesin lähiajaloo peale. Umbes kaheteist tunni eest olin ma õhku tõusnud Atlandi ookeanis asuvalt saarelt, mis oli pikka aega mulle peapaika pakkunud. Aga mitte liiga kaua. Saartelt tuleb osata õigel ajal lahkuda. […]

Novelli “Tartu rahu” on võimalik täispikkuses lugeda ajakirja Looming Digar väljaandes.

Vahemered

[…] Kui nad uksest välja astuvad, paiskub neile näkku kuumapahvak. Mees mäletab seda tunnet. Ja terashalli jutti silmapiiril. See oli ühes teises paigas. Riigis, mida Liibanoni jaoks ametlikult olemas ei ole. Mitte-riigis. Mehel on heledad juuksed ja kahvatu jume. Ja tal on taskus Rootsi pass. Rootsist endast ei tea ta suurt midagi. Ainult niipalju, kui internetist leida võib. Aga sellest pole suuremat lugu, Läänemeri on piisavalt kaugel. Tõenäosus vahele jääda on väike. Olematu.
„Taksi, mister! Taksi!” hüüavad kulid.
„Kaduge ära!” vastab kamraad neile resoluutselt.
„Laissens taksi, guud praiss!” lehvitavad kulid kaelas rippuvaid plastikutükke.
Kamraad rehmab nad käega eemale nagu tüütud kärbsed. […]

Novelli “Vahemered” on võimalik täispikkuses lugeda ajakirja Looming Digar väljaandes.

Tõlkija

Tuglase novelliauhinna pälvinud „Tõlkija“ kirjeldab pastori ja piiblitõlkija Adrian Virginiuse (1663-1706) elu lõppu vene vägede vallutatud Põhjasõja aegses Tartus.

Novelli “Tõlkija” on võimalik järjejutuna kuulata Raadioteatri kodulehelt.